Suitsueemaldussüsteemi hooldus

Tulekahju korral levivad põlemisgaasid ja kuumus väga kiiresti ruumis ning avatud uste või avade kaudu ka kõrval olevatesse ruumidesse, raskendades seega nii inimeste evakueerumist kui ka kustutustöid. Seepärast on tulekahjuolukorras vaja takistada põlemisgaaside ja kuumuse levimist ning need võimalikult kiiresti eemaldada ning asendada värske õhuga.

Suletud ruumis tõuseb tulekahju ajal suits ja kuum õhk alati lae alla ning levib piki lage. Tulekahju jätkumisel väheneb suitsuvaba osa ruumi alumises osas kiiresti ja lõpuks täitub kogu ruum suitsuga. Suitsueemaldussüsteem peab tagama suitsu ja kuumuse eemaldamise ruumist nii, et ruumi temperatuur oluliselt ei tõuseks ning et ruumi alumises ossa jääks piisavalt kõrge suitsuvaba osa kustutustööde hõlbustamiseks.

Millistest osadest koosneb suitsueemaldussüsteem?

Suitsueemaldussüsteem on seadmete kompleks, kuhu kuuluvad:

• loomuliku tõmbega suitsueemaldussüsteemide puhul suitsuluugid koos võimaliku suitsueemaldamise juhtimiskeskuse ja tulekahjusignalisatsiooni seadmetega;
• mehaaniliste suitsueemaldussüsteemide puhul kuuluvad siia ka ventilaatorid, gaasivoolu suunavad tuletõkkeklapid ja nende juhtimisseadmed.

Kui tihti tuleb korraldada suitsueemaldussüsteemi hooldus?

Suitsueemaldussüsteemi hooldus jaguneb igapäevasteks vaatlusteks ning kvartaalseks ja aastahoolduseks.

Kes korraldab hoolduse?

Suitsueemaldussüsteemi omanik korraldab süsteemi vaatluse ja korralised hooldused.

Milliseid toiminguid sisaldab suitsueemaldussüsteemi hooldus?

Igapäevasel vaatlusel tuleb:

• kontrollida, et juhtimiskeskus näitab normaalolukorda, vastasel juhul tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest hooldusorganisatsioonile;
• kontrollida, et igal eelneval päeval poleks registreeritud rikketeateid.

Kord kvartalis tuleb:

• kontrollida kõiki tehtud sissekandeid päevikusse ja tegutseda vastavalt nendele;
• kontrollida reservtoite akude mahtuvust;
• kontrollida juhtimiskeskuse häire-, juhtimis- ja rikkefunktsioone;
• kontrollida visuaalselt süsteemi seadmeid ja märke niiskuse sattumisest seadmetesse;
• teha kõik ahelate kontrollid ja katsetused, mille on määratlenud paigaldaja, tarnija ja tootja;
• hinnata süsteemi toimimise terviklikkust;
• kindlaks teha mis tahes ehituskonstruktsioone, tegevusalasid, põlemiskoormuse väärtuseid, valgustust, seadmeid jne puudutavad muudatused, mis põhjustavad muudatusi hoone ohuklasside klassifikatsioonis, et saaks teha vastavad süsteemitäiendused;
• teha suitsutõkke läbiviikude ja avade kontrollid.

Kord aastas tuleb lisaks kord kvartalis kontrollitavale:

• kontrollida iga anduri ja teatenupu tööd vastavalt tootja soovitustele;
• kontrollida visuaalselt, et kõik kaablite ühendused ja seadmed on korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud;
• kontrollida akude seisukorda;
• kontrollida suitsueemaldusluukide ja suitsueemaldusakende tihedust ja vastavalt vajadusele tihendeid uuendada;
• kontrollida harja- ja katuseluukide hingede kinnitust, samuti võimalike veeäravoolurennide puhtust ja tihendite pidavust;
• kontrollida seintesse paigaldatud suitsueemaldusluukide hingede kinnitust ja luukide
• Samuti kontrollida luukide kinnitusi avatud asendis, et võimalik tuulekoormus ei kisuks luuke seinast lahti;
• kontrollida suitsueemaldusluukide ja -akende raamide seisukorda;
• kontrollida avamisseadmete ülevaatusel üldseisukorda, mehaanilisi kinnitusi.

Gaastoimega avamisseadme kontrollitavad kohad on:

• silindri ja silindrikonsooli kinnitus (suured jõud);
• manuaalrakendus;
• klaassoojuskaitse ja selle õige rakendustemperatuur;
• manuaalrakenduse käepidemed.

Gaasvedrutoimega avamisseadme kontrollitavad kohad on:

• gaasvedru kinnitus ja avanemisjõud;
• manuaalrakendus;
• klaassoojuskaitse ja selle õige rakendustemperatuur;
• avanemismehhanismi tundlik liikuvus;
• transpordilukusti lõtvus/eemaldus;
• manuaalrakenduse käepidemed.

Suitsueemaldusluukide ja -akende elektriajamites tuleb kontrollida:

• mootorite kinnitusi;
• niiskuskaitset;
• mootorite funktsioneerimist (testiga) ja elektriühendusi.

Manuaalsete avamisseadmete puhul, nt tross-, varras- jm ülekandega avamisseadmed, kus avamisseade  funktsioneerib mehaanilise liikumisega, tuleb kontrollida seadme tegelikku funktsioneerimist.

Suitsueemaldusventilaatorite kontrollimise kohad on:

• valmistaja hooldusjuhiste täitmine hooldus- ja testimispäevikust;
• seadmete käivitumine rakendusolukorras;

Suitsu-, tuletõkkeklappide ja ülerõhuklappide puhul tuleb:

• täita valmistaja hooldusjuhiseid hooldus- ja testimispäevikust;
• kontrollida klappide kinnitusi;
• kontrollida niiskuskaitset.

Suitsueemalduskanalites tuleb kontrollida:

• kanali, isolatsiooni terviklikkust;
• kanalite kinnitusi;
• tuletõkketarindite läbiviikude tihendamiskohti.

Kompensatsiooniõhusüsteemis tuleb kontrollida:

• mootorite funktsioneerimist ja elektriühendusi;
• mootorite kinnitusi;
• niiskuskaitset;
• kompensatsiooniõhuavade kättesaadavust ja nende avatud asendisse fikseerimise võimalust.

Iga kvartaalse hoolduse ja aastahoolduse tulemuste kohta hooldab hooldaja akti, mis  antakse suitsueemaldussüsteemi eest vastutavale isikule.

Kui palju maksab suitsueemaldussüsteemi hooldus?

Küsi pakkumust